Miks üldse autot poleerida?
Poleerimine pole lihtsalt ilu pärast. Tegelikult eemaldab see peene mustuse, oksüdeerumise ja väiksemad kriimud, mis aastate jooksul värvipinda tuhmiks teevad. Pärast korralikku poleerimist võib isegi kümneaastane auto hakata jälle särama nagu reklaamplakatil – vahe on umbes sama, kui pärast nädalavahetust festivalil käia duši all.
Vajalikud tööriistad kodus poleerimiseks
Koduseks poleerimiseks ei ole vaja kogu töökoja varustust, aga mõningaid asju siiski:
- Poleerimismasin(või käsipoleerpadjad, kui tahad trenni teha ja küünarlihaste kasvu jälgida);
- Poleerimispastad – poleerimispastasid on erineva jämedusega, alates tugevamast lõikepastast kuni viimistluspastani;
- Mikrofiiberlapid – ära kasuta vana t-särki, millel on veel grillikaste peal;
- Maskimisteip – ehk katmisteip, et jätta poleerimisest välja plastosad ja tihendid.
Samm-sammuline juhend
- Pese auto põhjalikult. Kui auto on must, siis poleerimine lihtsalt hõõrub mustust värvi sisse – tulemus on nagu liivapaberiga maniküür.
- Kuivata auto korralikult.
- Kata mustad plastikdetailid teibiga. Poleerimispasta kipub neile valgeid rante jätma – ja need ei lähe isegi vannis puhtaks.
- Alusta jämedama pastaga. Liigu aeglaselt ja ühtlaselt, ära suru liiga tugevalt. Kui poleeritav pind hakkab liiga kuumaks minema, tee paus – auto ei pea sauna minema.
- Lõpeta peenema pastaga. See annab värvile selle päris “showroom shine’i”.
- Lõpuks kata poleeritud pind vahaga, et tagada läike säilimine pikaks ajaks.
- Pühi ja imetle tulemust. Siin on lubatud ka enesega rahulolev naeratus ja foto sotsiaalmeediasse.
Levinud vead, mida vältida
- Ära tee seda otse päikese käes. Pasta kuivab liiga kiiresti ja jääb triibuline tulemus.
- Ära kasuta sama poleerimisketast erinevate pastadega. Vastasel juhul saad värvipinna, mis näeb välja nagu sebramuster.
- Ära oota imet, kui värv on juba maha koorunud või kriimud on lakki/värvi läbivad. Poleerimine pole imetegu, kuigi mõnikord võib see nii tunduda küll.
Poleerimine kodustes tingimustes on mõnus rahustav tegevus – vähemalt seni, kuni pastat ei satu juustesse või koer ei otsusta, et nüüd on tema kord “aidata”. Aga lõpptulemus tasub end ära – särav, sile ja hoolitsetud auto, mille peale võib uhkusega öelda: “See läige on sinu enda kätetöö.”
